Eesti valitsuse ühe-mehe etendus Silicon Valleys
Erinevalt ümbritsevast t-särkidesse riietunud tehnoloogianohikutest on ta alati soliidselt triiksärgis. Külla minnes võtab kostiks kaasa karbi Kalevi komme. Teretab viisakalt ja embab soojalt kõiki tuttavaid naisterahvaid. Ta ei lämmata kuulajaid pealetükkiva jutuga, jääb alati viisakaks ja sõbralikuks, purustades müüdi Ameerika turul ainumõeldavast agressiivse müügimehe mudelist.
Andrus Viirg on pea kaheksa aastat olnud Ettevõtluse Areandamise Sihtasutuse (EAS) esindaja Silicon Valleys. Tema kontor asub küll Sunnyvale’is Plug and Play tehnoloogiakeskuses, kuid sealse avatud kontori põhimõttel kuubikutesse pressitud töölaua taga istumast võib teda leida harva. Tema töö on rohkem liikuva iseloomuga ja seisneb peamiselt selles, et tutvustada Eestit kui investeerimissihtriiki, tuua Eestisse välisinvesteeringuid ning esindada Silicon Valleys Eesti start-uppe.
Sestap pole ime, et Andrust võib näha pea kõigil Silicon Valleys toimuvatel üritustel, millel midagigi Eestiga pistmist. Olgu see siis siin külasolevate Eesti ettevõtjate kokkuviimine kohalike tegijatega, oma kodumaa tutvustamine tudengitele Stanfordi või Berkeley ülikoolis või õhtusöögi korraldamine Californiat väisanud Eesti presidendile Toomas Hendrik Ilvesele. Oluline on aga ka kohalike eestlaste kogukonna toetamine: traditsiooniline San Francisco Eesti Seltsi vabariigi aastapäeva tähistamiseks tõmmatakse Plug and Play suurde saali üles sini-must-valge plagu ning möödunud aastal viidi sealsamas läbi ka eestlaste jõululaat.
Andruse tööpõld ei piirdu ainult Silicon Valleyga, ja ta peab üsna tihti käima ajamas tööasju ka koduses Tallinnas. Näiteks lööb kaasa seal igal kevadel toimuva start-up konverentsi Latitude 59 korraldamisel ning möödunud suvel juhtis ka Silicon Valleys tegutsevate põhjamaade start-uppe ühendava Silicon Vikingsi vestlusringi, kus muuseas lõid kaasa sellised tehnoloogia-ilma tähed nagu maailma tuntuim Eesti soost riskikapitalist Steve Jürvetson kui ka 81 riigis mobiilimakseid pakkuva ettevõtte Fortumo looja Rain Rannu.
Tugi Eesti ettevõtjatele
Rannu nendib, et Andrus Viirgist on nende ettevõttele Silicon Valleys palju abi olnud. Viirg andis neile esimesed kasulikud näpunäited, kui Fortumo 2007. aastal esimest korda ettevaatlikult Silicon Valley poole vaatama hakkas ning hiljem leiti tema abiga siin oma esimene kontor.
“Alahinnata ei tasuks aga ka Andruse rolli Eesti ettevõtjate ja Silicon Valley eestlaste omavahel kokku viimisel,” nendib Rannu. “Andrus hoolitseb selle eest, et alati, kui mõni Eesti ettevõtjate (või poliitikute) delegatsioon on Valleys, on neil piisavalt kohtumisi ka siinsete eestlastega.” Rannu arvab, et sellest saavad alguse nii mitmedki ärisidemed.
“Isiklikult olen Andrusele tänulik ka selle eest, et ta kutsus mind Stanfordi tudengitele esinema. See oli arendav kogemus.” Lisaks tuli välja, et sellest loengust internetti mahajäänud link töötab omamoodi usaldusviitena: “Juba kaks majaomanikku, kes muidu poleks ilma USA “krediidiajaloota” välismaalasele maja rentinud, olid pärast minu nime otsimist Google’is – kus see Stanfordi loeng esilehel figureerib – valmis seda tegema,” jutustab mobiilimakseid arendav ettevõtja.
Rannu viitab Stanfordi ülikooli inseneeriataduskonna loengusarjale “Euroopa ettevõtlus ja innovatsioon”, kus ta esines Fortumot tutvustava ning Eestit ja Silicon Valleyt ettevõtluskeskkonnana võrdleva ettekandega 2011. aasta varakevadel. Loengusari toimub Stanfordis 2008. aastast ning sama kaua on EAS olnud Andrus Viirgi isikus nende püsipartner ja toetaja.
“Ta on kõige efektiivsem valitsusasutuste ühe-mehe show Silicon Valleys,” nendib Stanfordi insenerikooli lektor dr Burton Lee, kelle loengusse paneb end tavaliselt kirja umbes 40 tudengit. Lisaks on ruum alati avatud konkreetsest loenguteemast huvitatud vabakuulajatele, seega võib paarisajapealine auditoorium olla põnevamate esinejate puhul pilgeni täis.
“Meil on igal kevadel olnud üks esineja Eestist ja Andrus teeb talle alati väikese sissejuhatuse,” nendib dr Lee, kes on ise suur estofiil ja Eestit mitmeid kordi külastanud. Ka viimati, 2014. aasta jaanuaris, astus Viirg Stanfordi tudengite ette presentatsiooniga, kus olid muuseas välja toodud sellised vastuolulised faktid Eesti kohta, et meil on elanike arvu kohta kõige rohkem start-up-ettevõtteid ja supermodelle. Publik rõkkas naerda ja ilmselt tegi nii mõnigi tulevane insener oma peas Eesti kui potentsiaalse sihtriigi kohta positiivse linnukese.
Eesti saadik ja müügimees
Andrus oskab tudengite südameid võita. Seda demonstreerib ta osavalt ka paar kuud hiljem Stanfordist sootuks erineva auraga Berkeley ülikoolis. Veel ühe andunud Eesti-fännist ülikoolilektori, tehnoloogiaajakirjanikust õppejõu Cyrus Farivari seminarisarjas “Covering Technology” on Eesti kui rahvusvaheliselt tunnustatud tehnoloogiameka päralt terve kolmetunnine vestlusring. Väga kireva etnilise tausta ja kogemustepagasiga magistrantide eelhäälestus Eesti suhtes on ülevoolavalt positiivne, kõik teavad, et Eesti on riik, kus on iseenesest mõistetavad e-valimised, toimivad mobiilimaksed ning üldse on kõik kodanikud, imikutest kuni raukadeni, tõelised tehnoloogiafännid.
Andrus on kaasa kutsunud elektrirattaid tootva StigoBike’i juhi Rando Pikneri, kellel oli kaasas ka 17 kilo kaaluva ja 25 kilomeetrist tunnikiirust arendava sõiduki prototüüp, millega tudengid kordamööda õues proovisõitu teevad. “Meil Zimbabwes oleks hädasti selliseid rattaid vaja,” hüüatab üks tudeng vaimustunult. Teised leiavad, et ka Silicon Valleys oleks neil turgu, kui ratas oleks veidi kergem ja odavam.
Seejärel pinnivad ajakirjandustudengid Andrust ja Randot küsimustega stiilis “Kui palju teie valitsus tegelikult oma kodanikest teab?” (Andrus vastab, et iga inimene kontrollib ise oma andmete voogu) või “Nimetage viis olulist rahvusvaheliselt tuntud Eesti start-up’i?” (Andrus loetleb: “Fortumo, Pipedrive, Click&Grow, TransferWise ja GrabCad” ning viimase juures hüüatab itaallasest tudeng äratundmisrõõmus: “Oh, sellest ma olen kuulnud!”).
Rahvusvaheline (pangandus)kogemus
Andrus räägib veel oma tööst, mille sisu võib kokku võtta väga ambitsioonikasse lausesse: aidata Eesti alustavatel (tehnoloogia)ettevõtetel vallutada maailmaturg. Kui selles vallas on Eestil juba kasvõi eelpoolnimetatud viie ettevõtte näitel head referentsid olemas, siis vastassuunaline liiklus on oluliselt raskem. “Kõige keerulisem on saada Ameerika ettevõtteid investeerima ja kauplema Eestisse, kuna see on nende jaoks ikka liiga kaugel ning väike turg,” nendib Viirg. ”Sellest hoolimata on tekkinud huvitavaid lahendusi, nagu Symantec oma 150+ inimelise insenerikeskusega ja NATO sõjalise varustuse transiit läbi Eesti Afghanistani.”
Potentsiaali näeb ta eelkõige sellistes valdkondades nagu biotehnoloogia ja energeetika. Viimase osas ei pea ta silmas mitte maast ammutatavat põlevkivienergiat, vaid näiteks elektriautode arenduse ümber toimuvat.
Mõistagi on Andrus vaid üks lüli suuremas kellavärgis. EASil on lisaks Silicon Valleyle hetkel veel seitse välisesindust: Helsingis, Stockholmis, Londonis, Hamburgis, Moskvas, Peterburis, Shanghais ja Tokyos. Kevadel ametisse asunud väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling on öelnud, et tahab välisesindustele panna suuremat rõhku ja töökoormust.
Viirgil on rahvusvahelist kogemust piisavalt. Ta töötas aastaid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Eesti esindajana Washingtonis ja hiljem juhtis Maailmapanga üksust Eestis. Tegelikult ongi ta suurema osa oma tööelust veetnud pangandussektoris: olles lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli küll automaatika erialal asus ta juba kooli kõrvalt tööle toonasesse Investeerimispanka ning hiljem Eesti Panka. 2001. aastal asus ta juhtima Eesti Välisinvesteeringute Agentuuri, mis hilisemate keeruliste ümberkorralduste käigus sai EASi struktuuri osaks.
“EASi struktuuri on Tallinnas muudetud pidevalt,” tõdeb Viirg. “Sellest hoolimata on mulle jäänud võimalus siin kaugel eelpostil edasi Eesti asja ajada. Kuigi enamus selle tegevuse rahastusest on tulnud ise “välja võluda”.”
